Valgala pindala 3380 km²^[1]

järve pindala keskmise veeseisu ajal 270 km²^[1]

Maht 0,75 km³^[1]

Suurim sügavus 6 m (Sapi süvik)

Keskmine sügavus 2,8 m^[1]

Kõrgus merepinnast 33,5 m^[viide?]

Keskmine veeseisu kõrgus 34,6 m üle merepinna^[1]

Soolsus 0‰

Rannajoone pikkus 109 km^[1]

Võrtsjärves on mitu saart: Ainsaar, Heinassaar, Petassaar, Pähksaar, Rättsaar, Tondisaar, samuti Leie, Soolika ja Suurkivi vare, Pikkvare ja Heinassaare vare ehk Kanakese saar.
Võrtsjärve voolab 18 jõge ja oja, suurimad neist on Väike Emajõgi, Õhne ja Tänassilma. Kevaditi voolab Võrtsjärve Järvejõgi. Ainus väljavoolav jõgi on Emajõgi.
Võrtsjärv on tekkinud mandrijää poolt tekitatud madalasse lohku. Minevikus läbis Võrtsjärve Pärnu–Viljandi–Tartu–Peipsi veetee, mis on maakerke tagajärjel kadunud.
Võrtsjärve valglal elab ligi 100 000 inimest.

[redigeeri] Kliima

Aasta keskmine õhutemperatuur on 4,9°C. Sademeid langeb keskmiselt 591 mm aastas. Alissovi kliimaklassifikatsiooni järgi on Võrtsjärv parasvöötme kontinentaalse ja merelise kliimavöötme piiril. Köppeni kliimaklassifikatsiooni järgi kuulub Võrtsjärv Dfb kliimatüübi alla, mida iseloomustab mõõdukalt külm talv ning jahe suvi. Talvel on järv külmunud keskmiselt 135 päeva jooksul.

[redigeeri] Elustik

Järves elab 35 (teistel andmetel 27) liiki kalu. Võrtsjärve ääres pesitseb palju linde ning järv on tähtis peatuspaik ka rändlindudele.
Tuntuim Võrtsjärve asukas on angerjas. Angerjas on Võrtsjärve looduslik liik, kuid pärast paisu ehitamist Narva jõele on angerjate loomulik rändetee ära lõigatud. Seetõttu on tänased Võrtsjärve angerjad sinna inimeste poolt sisse lastud.

[redigeeri] Probleemid

2006. aasta madala veeseisu ajal paljandunud järvepõhi Valma juures

Suurimad probleemid on liigtoitelisus ning kalameeste arvates ka veepinna taseme kõikumine. Pärast kuiva suve on järve veetase madal ning talvel tekib hapnikupuudus, mis hukutab suure osa kalu. Viimane suur sügisene madal veeseis oli 2006 aastal, kus järve madalas põhjaosas paljandus järvepõhi kuni paarisaja meetri laiuselt paljude kilomeetrite pikkusel rannaalal. Kuna kalurid lasevad Võrtsjärve angerjamaime, on nad huvitatud oma raha tagasisaamisest täiskasvanud angerjate näol. Kalurite plaan on reguleerida järve veetaset, ehitades selleks tammi Emajõe lähtele. See plaan pole seni teostunud ning järv saab elada ühes rütmis loodusega.
Aastas püütakse Võrtsjärvest ligikaudu 250 tonni kala.